Spring break

Nonii, kohe tuleb üks pikemaid sissekandeid seni, ma eeldan vähemalt ja ups selle pärast :) aga lihtsalt nii palju on rääkida sellest nädalavahetusest, mis oli minu jaoks üks tõeline puhkus ja mu ’host-family’ oli parim mis kunagi olla saab! J

Niisiis, kui reede õhtul Maria mind peale korjas ja teised kah autosse olime paigutanud võis sõit alata. Vahelduva eduga lasin silma looja ja kui lõpuks tema koju jõudsime oli väljas juba pime. Õnneks jõudsime isegi kiiresti kohale, sest kasutasime niinimetatud kiirteed, mis selgus on tasuline.

Tal on väga ilus kodu, palju tube ja väga tore õde, ema ja ema poiss-sõber, lisaks on neil kaks väikest koerakest ja Mariaga kaasas oli veel tema pisike lumepall. See oli nagu muinasjutt kuhu ma olin sattunud, kõik oli nii hea, tore ja täiuslik. Sain endale oma rohalise toakese, kuhu panin oma asjad ja siis kogunesime juba kõik elutuppa kus algas lõõgastumis protsess. Mul oli nii suur stressi langus, et vajusin diivani patjade vahele ja nautisin iga hetke täiel rinnal. Õhtusöögist ma juba natuke rääkisin eelmises postituses. Tol õhtul sõime head ja paremat ja ma ilmselgelt sõin üle, sest polnud ammu nii head toitu nii lõpmatus koguses saanud. :D Pärast oigasin ja ägisesin niisama kui algas jälle lõõgastumise aeg. Järgmiseks hommikuks otseseid plaane polnud. Marial oli hommikupoolikul natuke tegemist ja veetsin hommiku koos ta õe ja õe sõbrannaga. Jalutasime linna, ilm oli väga halb (vihma tibutas ja mega tuul oli), võtsime selle külma ilmaga jäätisekokteilid ja elu nautimine lihtsalt jätkus! Lisaks tegelevad need kaks tantsimisega ja nad näitasid mulle oma proovi ruume, nagu filmist on need. Mega suured ja ägedad, olen kade. J Pärast korjas ema meid auto peale ja kodus sõime lõunat. Puhkasime ja hiljem käisime lähedal asuvas külakeses nimega Obidus, mis oli nii põnev, et peaksin sellest ehk eraldi sissekande tegema?! Igatahes, kes oodata ei jõua, saab googeldada...

Kui me sealt tagasi jõudsime oli õhtu käes ja ema tegi süüa jälle. Nii tubli naine! Tollel õhtul sõime seeni mis olid täidetud lihaga ja magusat kartulit kõrvale. Nämm-nämm! Alati on enne ka supp ja lõppeb kõik alati magustoiduga. Sõin juustukoogi jäätist, olen juba nii ammu head juustukooki igatsenud ja see jäätis rahuldas mu vajadused natukeseks loodetavasti. :D Õhtu lõpetuseks tegime popcorniga filmiõhtu (mazerunner – mul juba kolmas kord :D) ja tuduaeg.

Seal veedetud aeg oli nagu spa mulle, mitte midagi tegema ei pidanud, mitte midagi korraldama, mõtlema ega otsustama. Paradiis! Pühapäevaks oli terve päev ära planeeritud. Ärkasime suht varakult, mul oli natuke raskusi, sest mu telefon ei saanud aru, et ta peaks kella keerama ja ma põõnasin rahulikult peaaegu 10ni, kuni mind äratati, et hakkame 15 minuti pärast liikuma. Kõigepealt käisime ema poiss-sõbra ja õdedega rannas, mis asus Peniche linnas, rannas nimega Baleal beach. Öeldakse, et see on üks parimaid surfi kohti terves euroopas ja, et enamus majad on seal surfhousid. Tol hetkel kui me sinna jõudsime, polnud isegi päikest ja ilm oli suht halb, sellest hoolimata oli seal kümneid kui mitte sadu surfareid sellel hommikul. Ja üllatus-üllatus, pool tundi hiljem oli päike väljas! See oli võrratu! Istusime ühel kohviku terrassil, sõime hommikust, jõime kohvi ja vaatasime kuidas üks kutt oma sõbratari või naist surfama õpetas. Ma ei tahtnud sealt üldse ära minna, oleksin võinud lihtsalt mitmeks päevaks istuma jääda sinna ja nautida seda vaadet ja hetke, aeg seiskus minu jaoks. J

Sealt edasi liikusime vanaema juurde, kes elab külakeses, kus filmitakse ka osa nende väga kuulsast ja populaarsest kodumaisest seriaalist. Küla nimi on Carvalhal, mis mulle on väga eksitav, sest selle nimega on ka linn Portugalis. Igatahes, seal sõime lõunat ja nagu ikka vanaemade juures, sõin ma jälle üle! :D Sain maailma parimat suppi (porgandi juustu mingi asjandus, ei teagi täpselt mis see oli...saladus!?), pearoog oli mingi liha ja magustoiduks magus riisipudingi moodi asi ja vahukoor küpsisega. Nämm nämm, again! J Külakeses on ainult üks kohvik, kus peale sööki võtsime kohvid ja pärast seda käisime ema õel ja nende perel korraks külas, need elavad veelgi rikkalikumalt. Tegu oli muusikute perega, kus isa laulab ja mängib pille, samuti ka poeg ja tütar, kes mõlemad on nooremad kui mina. Neil oli oma hoovis bassein ja maja oli kah hiiglaslik. Istusime nende hoovis ja kuulasime kuidas isa pilli mängis ja nautisime natuke aega päikest, imeline elu!

Sealt edasi korjasime need lapsed kah peale ja rändasime kahe autoga selles külas asuvasse vaatamisväärusesse, mis kunagi oli veinimõis, kus inimesed said käia, aga see osa on nüüdseks suletud ja avatud on ainult Buddha aed, mille sissepääs on tasuline, aga mida tasub KINDLASTI vaatama minna! ’Quinta dos Loridos’ on koht kus asub Buddha aed, mis on teadaolevalt Euroopa suurim idamaine aed, tegemist on 35 hektari suuruse maaalaga, mis kõik ei ole küll täis ehitatud, aga kuulub selle ala sisse. Aia põhi punkt on hiiglaslik trepp, mille jalamil on hiiglaslikud kullast buddha kujud. Sealt võib leida kõike, mis puudutab seda kultuuri, nii käsitsi värvitud 2200 aasta vanust terracota armeed, kui ka modernset kunsti...rääkimata järvekesest aia keskel, milles ujus kümneid imelisi erksa värviga kalakesi. Veetsime seal kaks või kolm tundi, alguses jalutasime, siis tegime rongiga tuuri ja siis jalutasime veel. Ma oleks tahtnud kõigest üksikasjalikult pilti teha, aga mu anded ja võimekus ei lasknud sellel võimalikuks saada. Midagi ikka jäädvustasin natuke. J

Sealt ära sõites käisime veel vanaema juurest läbi, võtsime kutsud kaasa ja sõitsime koju, ma võitlesin oma unega, sest päev oli imekombel mind ära väsitanud isegi. Kodus jõin ühe suure kohvi ja vaatasin telekat sellel ajal kui teised tukkusid ja Maria oma kutsat kammis. Kuna tegemist oli pühapäeva õhtuga, siis emal oli niiöelda puhkepäev ja õhtusöögiks sõime kõike mida oli ja see on väga inimlik suhtumine minu meelest.

Öösel üritasin päris kaua ärkvel olla, et see muinasjutt minu jaoks nii ruttu ei lõppeks ja vaatasin oma toas väikselt seriaali, hommikul oli jälle uni nii magus, aga ajasin end ikka enne kümmet ülesse. Mingi hetk käisime Mariaga veel kangapoodides korraks, aga minu üllatuseks on Portugalis seni nähud kangapoed veel suurem pettumus kui Eesti omad. Ja hinnad on vähemalt topelt kui mitte rohkem. Kurb tegelikult, sest ma tahaks nii väga midagi oma kätega teha juba. Kella 13 ajal viidi mind teise linna, kust läksin rongi peale ja saigi mu imeline seiklus läbi...

The end! :)

----------------------------------------------------x----------------------------------------------------------

The story is way too long to rewrite it in english and to give on everything that I felt in this amazing weekend but I will try and sum it up somehow.

So on Friday evening Maria picked me up and when we arrived to her place, it was already dark out side.

She have a very nice home, a lot of room and a lovely sister, mother and her mother's boyfriend also they have two small dogs and the white snowball that is always together with her.

The next morning (Saturday) we didn't have any plans. Maria had to do some stuff in the morning so I spent the morning with her sister and sister's friend. We walked to the city, the weather was very bad (the drizzling rain and wind), we bought milkshakes and I just continued to enjoy life! The girls showed me dancing rooms that they have classes and it was all like in the movies just so unreal.

After lunch we rested a bit and then went to a nearby village called Obidus. It was so exciting for me that I am thinking that I should do a separate story about that?! Anyway if somebody can not wait to hear what kind of place it is, you can google it...

When we got back from there the time was almost dinner time again and mom  prepared food for us. What a fonderful woman! At that evening we ate mushrooms that were filled with meat and sweet potatoes aside. Nämm-nämm! There is always a soup before and everything always ends with sweets. The evening ended with popcorn movie night (mazerunner - my third time: D) and sleepy time it was... :)

All the time that I spent there was like being in spa for me, I didn't have to do anything or organize anything, didn't have to think and decide anything, I was just away from everything, it is really hard to explane this kind of feeling... Like a paradise! 

On Sunday, everything was scheduled. First, we went to the beach, which was located in the city of Peniche, the beach was called Baleal beach. It is said that this is one of the best surf spots in Europe and throughout the majority of the houses there are surfhouses. The moment when we got there the weather was kinda bad again, no sun or anything, nevertheless, there were dozens of surfers this morning. And surprise-surprise, half an hour later, the sun was out! It was incredible! We sat in one of the cafe's terrace, ate breakfast, drank coffee and watched a guy who was teatching his gf surfing. I didn't want to go away from there at all, I could just stay there for several days to sit and enjoy the view and the time just stopped for me.

From there we went to her grandparents place, who lives ina small villages - Carvalhal. Anyway, we had lunch there and I guess it is typical at grandmothers place to eat over! I mean..eat too much : D I got the world's best soupthere (carrot cheese kind of thingy, do not know exactly what it was ... the secret !?) and other stuff.. Nämm nämm, again!

Next stop was Quinta dos Loridos Buddha garden, which is known to be the largest oriental garden. The main point of the garden are the giant stairs, where are also giant gold Buddha statues. From there you can find all that relates to this kind of culture, the 2200-year-old hand-painted terracotta army as well as modern art ... not to mention the lake in the middle of the garden. We spent there two or three hours.

On Monday we were sleeping a lot and at 13 mom took us to other city train station and my wonderful adventure got in to the end with that. Thank you! :)

The end!

Obidos

Beach

Pepu! :P

 

Piret :)

Let the spring break begin!

Emotsioonid ja meeleolu on hetkel lihtsalt nii ülevoolavad, et pean kiirelt hetke olukorda ära kasutama ja sellest kirjutama, et see kirjatükk tundega oleks!
Igatahes, tänasest algas meil kevadvaheaeg..nädal aega. Ja selle puhul võttis mu klassikaaslane mind oma koju kaasa, linna nimega Caldas da Rainha, ükskõik kui mitu korda ma seda ka ei korrutaks kõigile, mulle ei jää selle koha nimi meelde, aga see selleks. Hetkel tunnen ma, et ma olen üli õnnelik ja mul on hullult vedanud, et mul õnnestus Portugali tulles nii toredaid inimesi kohata. Inimene võttis mu lihtsalt endaga oma koju kaasa. Õhtul toimus suur õhtusöök või vähemalt minu mõistes oli see suur, kus kogu pere istus lauataga, söödi kolm käiku ja lisaks olid veel sõbrad kah külla kutsutud. Neil on võrratult suur ja ilus maja, väga põnevad ja värvilised toas, iga tuba ise nägu, kolm väikest koera (üks on mu klassikaaslase isiklik, kes käib temaga igal pool kaasas :)) ja ma tunnen end siin tõesti nagu puhkusel. Olin juba unustanud, mis tunne on tsiviilinimese elu elada. Mul pole küll midagi selle kommuunielu vastu, mida ma viimased kaks aastat olen elanud nii Eestis kui ka siin nüüd, aga olin unustanud, kui hea tunne on minna oma tuppa, oma voodisse ja teada, et sa oledki seal täiesti üksi. Või pärast õhtusööki lihtsalt teleka ees lebotada ja mõelda kui palju kooliasju mul vaja teha on, aga lihtsalt seda hetke nautida, et ma olen rahulikus kohas ja puhkan kõigest ja kõigist. Olin unustanud selle tunde ja mõtte isegi ilmselt ja selle eest pean siiralt tänama seda inimest, kes selle mulle võimalikuks tegi!

---------------------------------------------x-----------------------------------------------

My emotions and mood is so overflowing at the moment that I have to write a quick inscription to take advantage of the current situation of my feelings!
Anyway, today started the spring break...for one week, and thanks to that I had a chance, that my classmate took me to her home, the city of Caldas da Rainha. No matter how many times I repeat that I can not remember the name of that place and I always have to look it up again. :D
Right now I feel that I'm really happy and I'm so lucky that I met such nice people in Portugal.
In the evening there was a big dinner, or at least in my mind it was really big cause the whole family sat down at the table, ate three courses and they also had friends over, really cute! They have a wonderful huge and beautiful house, a very exciting and colorful rooms, each room is different, three small dogs (one is my classmates personal dog who goes everywhere with her :)) and I feel this is really like a vacation for me. I had already forgotten what it feels like to live in civilian life. Although, I don't have anything against community life cause for the last two years I've been living like that, both in Estonia and now here, but I'd forgotten how good it is to go to your room where is just one bed, and knowing that you are there alone...amazing! (But I have to say, that my roomate in PAC is still awesome! :D)
Or the feeling when just after dinner we were watching TV and thinking about how much school work I need to do, nevertheless I had just time to enjoy and be in THIS moment... I'm in a quiet place and I can take a break from everything and everyone. I had forgotten that feeling and even the thought apparently, and for that reason I sincerely have to thank the people who made this nice vacation possible for me!


Piret :)

Be prepared

Bom dia!

Mina aru enam ei saa kuhu kohta see aeg kogu aeg kaob?! :D
Viimased kolm päeva olen koolis veetnud hommikust õhtuni, kõvasti tööd rabades ja vahepeal ka lihtsalt passides. Sama saatus ootab mind ees ka täna tegelikult.
Aga mul on nii hea meel, et see projekt mille kallal mina ja need hullukesed töötame on nii väga mulle meeldima hakanud. See on huvitav, et Eestis ei minda kunagi ühegi projektiga nii süvitsi ega üritata mitte midagi nii täiuslikkuseni viia, siin on see just kui võistlus, mis tekitab minus hasarti ja sõltuvust. Varsti saan ehk hakata tulemusi kah teile näitama! Aga mure on see, et see on ainuke asi millega hetkel tegeleda jõuan kah, nii et ma ei tea veel hetkel mis mu teistest kooli asjadest saama hakkab.
Väljas ma kah enam ei käi väga, sest kui koolist koju saan, siis trenn ja pärast seda tahan veel ennast harivate asjadega tegeleda, seega hakkab mulle tunduma veidi, et olen veidi antisotsiaalne, aga eks iga asi omal ajal. Järgmine nädal on vahenädal (puhkus), ehk jõuan siis kaotatud aja tagasi teha.
Lisaks...lõikasime eile mu juuksed 10 cm lühemaks mu toakaaslasega :P Pilti veel ei ole, aga garanteerin, et olenemata kõikide hirmudest ja kartustest näen ma täitsa nummi välja. :P Kõige naljakam selle asja juures on see, et mulle ei meeldi juuksuris käia ja seega küsisin vähemalt kümnelt inimeselt siin, et keegi lõikaks, mille peale kõik ütlesid mulle, et nad kardavad mu juukseid ära rikkuda! C'mon, nagu seal oleks midagi rikkuda olnud!!?? :D Õnneks on mul parim toakaaslane ever ja ma olen nii rahul sellega. Tuleb meelde aeg mil Eestis ühikas olin ja Eva mu toakaaslane oli, see oli küll teist moodi olukord ja inimene, aga mul oli alati huvitav ja põnev vestelda temaga.

------------------------------------------------x-----------------------------------------------------

I can not understand where my time is disappearing all the time ?! : D
The last three days I have been at school from morning till night, working hard and sometimes just spending time. The same will be today.
But I am so glad that the work that me and my lovely crazy people are working on is making a statement and I am so in love with that project! It is interesting that in Estonia we never go so deep with any kind of things like that, nor anything ever is perfect there also... Here it is like a race which gives me thrill and I am addicted to that. Soon I will show you the results too!
The problem is actually that I don't go out anymore so often and I feel a bit anti-social already, but I hope I will have some time soon. Next week is the holiday week so maybe then..
What else.. Oh yes, my roommate cut my hair yesterday (10 cm) :P Don't have pictures yet, but I guarantee that regarding of all the fears and apprehensions that everybody had, I look quite cute. : P The funniest thing about this is that I prefer some random people to cut my hair, and so I asked at least ten people here but they all told me that they are afraid to ruin my hair! C'mon, like there is something to ruin!!?? :D Luckily I have the best roommate ever, and I'm so happy with it! I recall times when I was in dorm with my Estonian roommate (Eva), though it was a different situation and person, but it was always interesting and fascinating to talk with her.

Little sneak peek about the projecti: **Think resposnible, choose SÕNA** :P

https://www.facebook.com/sonabrand

Piret :)

Love you!

Some days I just woke up and I have this special feeling, that I love you all! :D and I want you all to know that!!!! :*

Portugese wine-cheese party

Sellel nädalavahetusel olen palju endaga tegelenud ja asju mõelnud, mille olen viimasel ajal üritanud tahaplaanile jätta või mitte tähelepanu pöörata, aga palju rahulikum on hetkel olla, sest mõni asi on isegi selgemaks saanud.

Hakkan juba vaikselt oma ''uue'' arvutiga harjuma ja laupäeva päeval kõnelesin eesti inimestega telefonitsi üle pika aja, see oli nii tore! Ma ei igatse koju ega midagi, aga mõnikord kui on stressirohke aeg, siis on ikka hea tunne kui tead, et keegi hoolib sinust ja et läheb korda inimestele kuidas ja mis toimub.

Probleeme on juba kah kuhjaga kogunenud..pole ikka nii roosiline see elu nagu võiks arvata. Olen sportimisega oma jalale liiga teinud natuke ja säärelihasega on midagi pahasti. Selle peale öeldi mulle, et pean hakkama kätel kõndima ja kätekõverdusi tegema. Challenge accepted! :D Kuigi..ei taha nüüd ära sõnuda, aga üleüldine tervis on nüüd juba paremaks läinud, ei köhi ja läkasta enam kouaeg ja nuuskama peab kah juba poole vähem, see on positiivne. Igal asjal ikka oma head ja vead!

Kooliga on segased lood...pean korralikult õpsid ette võtma ja neid piinama hakkama, kuigi natuke kardan seda, aga pole väga valikut.

Õhtul käisime tüdrukutega portugali veini ja juustu õhtusöögil/peol, kus oli palju toredaid uusi inimesi, erinevaid toite...nt nagu 'octopus' ja meeeeega palju juustu, ma sõin vist terve aasta varu juustu. :D Mis peamine, kõik oli nii hea ja meeldiv, sai väga palju nalja ja teadmisi ja mis peamine, sain jälle selgemaks kui erinevad ikka idaeurooplased on lääne omadest ja kui palju oleks Eestlastel õppida, mitte ainult kultuuriliselt, vaid ka hoiakult, emotsioonidelt, nautimuselt...kõigelt! :)

------------------------------------------x-------------------------------------------------

This weekend I have been thinking about a lot of things that I actually have tried to leave behind or ignore, however I feel much better and calmer at the moment because some things even become clearer.

On saturday I spoke a lot on the phone with my Estonian people and it was so nice cause I haven't done that for a long time! I don't miss home or anything, but sometimes when I have a stressful time, it's a great feeling knowing that someone cares and that they are interested about me and how I am doing. It is really important for me.

Also a lot of problems have already occurred ..life is not as rosy as we like to think. I have injured my leg by doing sports here and now I need to rest and can't do everything that I would like to. The funny side of this is that my friends made jokes about that and told me that from now on I need to start walking on my hands and do pushups. Challenge accepted! : D Overall my health is better now, cough is gone and I dont have to blow my nose all the time anymore.

School is still a mess for me ... I really really have to start to think how and when can I catch the teachers that are avoiding me, although I am a little afraid of it but it is in my 'must do' list so don't have a choice.

In the evening we went to the Portuguese wine and cheese dinner/party, there were a lot of nice new people, different foods ... like for example octopus and a lot of cheese, I think I ate a full year margin of cheese just with that night. : D Most importantly, everything was so good and pleasant, I had a lot of fun and learned new things but most importantly I noticed again how different the eastern europeans are from the west ones and how much estonians actually should learn from these people, not only culturally, but also the attitudes, emotions, feelings, how to express yourself ... everything! :)

Partyyy

Supp laes

Piret

summary of the week

Oh snap..aeg kuidagi nii kiiresti edasi läinud kuigi viimasel ajal on tihti tunne, et on mingi kerge tüdimus kõikidest asjadest ja tahaks midagi muud juba jälle. Raske seleta seda kõike..igatahes, mis siis toimunud vahepeal on?!
Esmaspäeval olin väga pika päeva koolis ja ütleme nii, et mõni asi isegi edeneb siin natuke. Esmaspäeviti on mul knitting design ja see on koht kus saan ise ennast kasutada ja keelata ja antud projekt hakkab juba isegi ilmet võtma olenemata sellest, et see veel alles väga väike beebi on. :P
Teisipäeval peale lõunat sain oma veidike hullukeste kursaõdedega kokku ja läksime ühe juurde fashion designi projekti tegema. Ka see hakkab juba natuke looma, aga mul juba hakkab reaalselt tekkima väike aja hirm, et millal, kuidas ja kas valmis saame kõik asjad. Põhimõtteliselt sama nagu Eestis siis. :D Kõige hullem on muidugi see, et kui me kokku saame ja tööd peaksime tegema, siis kipub asi nii minema, et meil on sada muud põnevamat tegevust ja isegi kui me plaanime aega mitte raisata, siis järgmisel hetkel kui kella vaatame, oleme jälle oma aja kuhugi ära kaotanud.
Kolmapäeva veetsin jälle koolis, kuigi endiselt ei mõista ma portugali keelt ja kui aus olla, siis ei hakka ma seda ilmselt enne siit lahkumist mõistma nagunii. Isegi kui ma mõnikord saan mõnest küsimusest ja olukorrast aru, see on ilmselt lihtsalt mingi loomulik intelligents.
Neljapäeva puhkasin ja seda sõna kõige otsesemas ja sügavamas mõttes... lõpuks ometi sain korralikult ja rahulikult magada...
Ja reedel...hmm..päev oli natuke nukker, sest pidin oma arvutist loobuma ja ''uue'' vastu vahetama. Hetkel ei oska isegi öelda, kas ja mis... olin ilmselt liialt harjunud oma vana arvutiga, aga loodan parimat ja üritan sellega ennast nüüd harjutada. Õhtul toimus meie erasmuse 'glowparty' mis oli täitsa tore isegi, sest mulle on alati värvilised asjad meeldinud. :P

Oh snap..somehow the time has gone so fast lately...
On Monday I had a very long day at school and finally I can say that some things are even making a progress here.
On Tuesday afternoon I got together with my little crazy colleagues, we had to work on our fashion design project but as always we have so many other interesting things to do so the time just went somewhere and I have no idea where :D Actually this project is starting to take the face also, but what scares me is how, when and if we can get all things done by the time we really need this. Basically the same as in my country. : D
On Wednesday I spent my day in school again and I still don't understand portugese...so it is ''interesting'' for me, yes :). But the progress is actually that when someone sometimes ask questions I could understand the situation and context.
Thursday was a resting day for me in the truest and deepest way it could be... finally got a good and peaceful sleep.
And Friday ... hmm..the day was a bit sad for me because I had to give up my computer and the ''new'' one is a bit strange for me, but I guess I just need to get used to that?! The evening ended with Erasmus 'glowparty' which was actually quite nice and interesting, cause we were all glowing a lot there :P

School, school, school...

Playing time!? 

Hard working ppl! :D

Glow

My 1 after party food!

Piret

Night hike (ps! post with a map!) =)

Teen kiire kokkuvõtte meie niinimetatud laupäeva-öisest öömatkast. Nimelt siis otsustasid Jaana ja Sam, et laupäeva öösel kell 22 oleks hea mõte minna pimedaid mägesid avastama ja kuna pidu oleme me juba küllaga saanud panna, siis tundus see väga huvitav, ekstreemne ja asjalik mõte. Kuigi hirm oli suur ja kogu idee tundusalguses kõle ja kole... Meiega liitus veel Laura ja nii me siis neljakesi alustasime oma matka. Kella 1 paiku öösel olime kodus tagasi, üpris väsinud, veidike külmunud, aga väga õnnelikud, sest olime just seljatanud 8 km kusagil tundmatutes, pimedates mägedes, nautinud lummavat ja hingetuks tegevat vaadet ja niisama lobisenud maast ja ilmast. Eks pildid räägivad enda eest.. :)

I will do a quick summary of our so-called 'night hike' that happened on saturday. Jaana and Sam decided that saturday night at 22 would be the best time to go to the mountains to discover the dark sides of it, and as we have already been partying a lot, it sounded like a very interesting and extreme idea. Though I was scared and the whole idea seemed a little bit freaky and ood... But still, also Laura joined with us and so we began our hike. Something around 1 o'clock at night we were back home, quite tired and a little bit frozen but very happy, because we had just walked 8 km somewhere unfamiliar in dark mountains and enjoyed breathtaking view. I will let the pictures speak for themselves .. :)

Start 

And then we pretend to be ghosts

Piret