Pirru läheb Portugali!: Porto trip

Ma ei tea kuidas minul koguaeg nii kiire on, aga lihtsalt on, koguaeg... ärkan, lähen kooli ja kui kella vaatan üks kord, siis ongi jälle õhtu käes.
Igatahes, nädala päevadel tegelen haige olemisega ja kooliga ja sel nädalavahetusel käisime ESN-iga Porto tripil. Teen väikese ülevaate sellest ja lisan mõned pildid ja ongi jälle aeg otsas.
Ah jaaa, ühtlasi saabus millalgi eelmisel nädalal eestlase austraallasest kutt siia, nemad elavad nüüd korteris ja ühel õhtul tõesti oli natuke aega ja käisime mägedes 'hikimas'. :) Võrratu, ühel hommikul lähen ma sinna kella 6 aeg juba, see saab võrratu olema.

Porto
Hommikul (21.02) alustasime 7.30 sõitu Covilhast, Polo IV (üks ülikooli majadest) eest ja nagu juba harjumuseks on saanud, ootasime hilinejaid oma 30 minutit kindlasti ning lõpuks algas ka sõit. Tol hommikul oli maailm meeletu, olin taas pealpool pilvi ja see vaade on lihtsalt nii hingemattev. Eelmisel õhtul olin mina rahulikult kodus, aga nii mõnigi tuli otse peolt bussile ilmselt. :D
Sõit kestis 3 ja natuke peale tundi. Viskasime asjad hostelisse suvalisse tuppa ja saime aega, et süüa otsida. Õnneks oli poolatarist toakaaslane mind juba eelneval päeval kaardi ja vajaliku infoga varustanud, seega meie sõime tol korral türgi kebaabi, mis oli hea, odav ja kiire. Kell 2 pidime mingis metroo peatuses kõik jälle kokku saama, aga nagu arvata oli, on pool tundi hilinemist täiesti okei, isegi kui on aja peale minek! Sel hetkel hakkas küll see mind juba kergelt närvi ajama. Edasi liikusime ilusa valge atraktsiooni rongiga Porto maailmakuulsasse port veini mõisa Real Companhia Velha, sõit sinna oli täitsa lõbus, aga mu halb tervis ei lasknud mul seda väga nautida ja põrnitsesin niisama omaette. Veinimõisas ma lihtsalt ignoreerisin kõiki ja olin omaette. Mõis ise oli super! Mulle on alati sellised asjad nii kohutavalt palju meeldinud, kuulasime ajalugu ja vaatasime veinikeldrit ja kuulasime tootmisprotsessist lugusid ja siis saime ka maitsta natuke. Ilmselt proovisin esimest korda elus ka valget portiveini. Port vein on Portugalis ülimalt populaarne!
Pärast seda tegime selle sama rongiga tervele linnale tiiru peale, mis võttis terve igaviku...Tuur lõppes praamisõiduga Rio Douro jõel. See oli nii meeldiv, rahustav, pean siiralt tunnistama, et armastan Porto linna seni nähtud linnadest enim. Nii kompaktne, aga samas nii eriline ja ilus paik.
Õhtuks läks mu tervis veel halvemaks ja silma lõi korralik põletik, õhtusöögil olin ilmselt kõige õnnetum ja pahuram inimene... Silmad olid verd täis, selline pilk nagu nutaks juba 10ndat päeva järjest, ja silmad olin nii valusad nagu miljon liivaterakest oleks sees... :( Kui kõik teised läksid Porto ööelu nautima, siis mina läksin hostelisse ja üritasin üle valu lihtsalt uinuda. Öö möödus ilmselgelt raskelt, sest valus oli silmi puutuda isegi.
Pühapäev oli meil omal ''avastamise'' päev. Alustasime vanalinnast, kirikutorni vallutamine ja muud jutud ning lõpetasime Porto kõige kaugemas tipus - ''maailmalõpus'', seda kohta nimetatakse reaalselt nii ja kui ma ei eksi, siis on võimalik Portos selline sertifikaat isegi selle eest saada, kui oled seal ära käinud. See oli väga tore, kui mu tervis nii halb hetkel poleks, suudaksin ehk rohkem nautida ja rõõmu tunda asjadest, hetkel suudan ainult viriseda. :D Eriti keeruline on see, et inimesed mu ümber on nii hoolivad ja murelikut ja koguaeg küsivad, et mis mul viga ja kas kõik korras jnejne. Ja ma ei tea mida neile öelda...ma üritn ju head nägu teha, aga suhteliselt raske on sellises konditsioonis. Ma siiralt loodan, et varsti läheb paremaks. Kuu aja pärast peaks siin suvi kah algama, ehk siis on soem ja ilusam ja lihtsam natuke.
Kool on ka väga stressirohke, vähemalt minu erialal. Teised erasmuslased räägivad koguaeg, et nad ei pea koolis käima ja ainukesed ülessanded on esseede kirjutamine, tõesti lihtne võrreldes minuga. Minul on hulgi koduseid töid ja lisaks mitu projekti ja grupitööd jnejne. Mine lolliks tõesti! Keegi ei võta mind koolis kui niinimetatud erasmustlast vaid korralik tamp käib. Kahjuks see keelebarjäär teeb asjad ka jube raskeks, seega ma ei hakka siin ilustama midagi, reaalselt on raske, senimaani vähemalt.