Täpsustamine

Niisiis, räägin natuke täpsemalt asjadest, nimelt mida ma seal üldse tegema hakkan ja millal minek on?
Lahkun praeguse seisuga 2. veebruar ja pühin Eestimaa tolmu oma jalgadelt orienteeruvalt vähemalt viieks kuuks kui kõik hästi sujub. Tegelema hakkan kooliga (textile engineering), vähemalt ma ise mõtlen nii. :) Igatahes, kuna on erasmusega minek, siis saan natuke toetust, et kohale minna ja elada ja värki. Linn kuhu lähen on Covilha, asub sisemaal Portugalis, mäe otsas ja suhteliselt Hispaania piiri lähedal. Arvata nüüd, et lähen Portugali kus rannad ja baarid saavad mu parimateks meelelahutajateks, siis ilmselt see on eksitav arvamus ja nii see päris siiski ei lähe. Kool on Universidade da Beira Interior ja esialgsetel andmetel peaksin hakkama õppima inglise keelseid aineid, aga kõik allikad kinnitavad ühte ja sama, et nii see pole ja pean ennast tegeikkuses kiirelt käsile võtma ning täiendama end hoopis portugali keele vallas. See kool pidavat olema väga hea tegelikult, sest sealsed valdkonnad ulatuvad meditsiinist kuni lennunduse ja matemaatikani, tehniliselt tugev seega. Ootan huviga, et end proovile panna!
Peaksin nüüdseks olema välja valinud ained mida õppima hakkan ja enam vähem kokku rehkendama kuidas ja mis toimuma hakkab, ainepunktid ja muu 'stuff', aga see on see koht, mis üldse ei taha edeneda. Mingi deklaratsiooni olen ma juba esitanud ka, aga väidetavalt muutub seal olles kõik, seega ma väga ei kiirusta selle tähtsa asjaga.
Kui üleüldisemalt rääkida, siis pole erasmusega minekuks asjade ajamine üldsegi mitte keeruline, vähemalt alguses mitte. Minu projekt algas sellega, et läksin koolis rahvusvaheliste suhete osakonda, sain paar näpunäidet kuidas täita terve hunnik pabereid ja saata need vastavasse kooli. Valida saab kolm kooli, millest hiljem valid kuhu ja kuidas ja milline parim tundub. Iga kool nõuab muidugi erinevaid asju, kes tahab erinevaid keele taseme dokumente ja kellele piisab lihtsalt tahtest ja nimest. :D Seega, ei midagi keerulist tegelikult. Mida aega edasi, seda rohkem tekib küsimusi nii raha, elukoha kui ka muu vajaliku kohta ja siis tekib juba kerge paanika selle ees, et ma lähen sinna ju täiesti üksi?! Ei mõista ma keelt ja pole kellegi õlal isegi nutta, kui vaja peaks minema!
Aga...eile kirjutas mulle üks vana kursaõde ja see mis ta ütles ja kuidas ta seda ütles innustas ja inspireeris mind. Teda tsiteerides: ''Sa kindlasti rokid sajaga seal, sa oled selline ellujääja ja läbimurdja.'' See pani mind mõtlema, et vb polegi kõik nii õudne nagu ma arvan või muretsen, olen ju ikkagi ise enese õnne sepp ja ehk on tal õigus? Üritan ellu jääda läbi tule ja vee, tulgu mis tuleb! :)

Piret